Traditsiooniliselt on nahahaiguste uurimine süstemaatiline. Mõningate nahahaiguste osas saab selguse kiiresti ning diagnoos pannakse juba esimesel vaatlusel. Peale haiguse diagnoosimist, saab alustada raviga. Tulemusliku raviplaani koostamine vajab teadmisi ja oskusi ning sama nahahaigus võib välimuselt ja raskuselt olla erinev. Samuti võib haigus ravile alluda erinevalt ning ka patsiendid on erinevad ja vajavad oma haigusele, tingimustele ja suhtumisele kohaldatavat ravi.

diagnoosimine

Enamik nahahaigusi diagnoositakse vaatluse teel, selleks vaadeldakse nahka silmaga või kasutatakse suurendusklaasi, luupi, dermatoskoopi või stereomikroskoopi. Nahahaiguse ära tundmisel määrab palju esmamulje. Patsiendi vanus, sugu ja üldine olek võivad viidata diagnoosile, lisaks aitavad need valida sobivaid ravijuhiseid ning selgitada ravi motivatsiooni ja võimalusi. Paljusid laste nahahaigusi ei esine vanuritel ja ka vastupidi. Isegi patsiendi elukoht võib ravi mõjutada. Arstivastuvõtu lähedal elav patsient käib hea meelega valgusravis, kuid sõiduvõimaluse puudumine ei innusta patsienti arsti juurde tulema.

Mõningate haiguste puhul aitab naha ja sümptomite põhjalik uurimine diagnoosi kinnitada, näiteks atoopilise dermatiidi, ekseemi, psoriaasi, roosi, mitmevärvilise kliiketendustõve ja sügeliste korral. Nahahaiguse diagnoos võib olla küll selge, kuid paljude nahahaiguste korral, ei ole teada, mis seda põhjustab. Ole valmis, et arst küsib lisaks täpsustavaid küsimusi, kui seda vajalikuks peab.

Tea ka seda, et paljude nahahaiguste diagnoosimiseks ei ole võimalik teha vereanalüüsi. Samuti ei võeta nahalt biopsiat, kui silmaga nähtavad tunnused viitavad konkreetsele diagnoosile.

toitumine ja eluviis

Diagnoosi teada saamisel on oluline jälgida ravijuhist ning muuta vastavalt toitumist ja eluviisi. Paljude nahahaiguste puhul on võimalik toitumisega olukorda kontrolli all hoida või probleemist vabaneda. Sellised nahahaigused on rosaatsea, kuperroosa, akne, atoopiline dermatiit, ekseem, psoriaas, seborröa.